Uue äripinna üürimine on suur samm ettevõtte jaoks, mis nõuab hoolikat kaalumist ja strateegilist planeerimist. Silikaat Tehnopargi juht, Priit Poks, jagab väärtuslikke nõuandeid, mis aitavad teha paremaid otsuseid äripinna valimisel, olgu tegemist kaubanduse, tootmise või muu äritegevusega.
Asukoht on võtmetähtsusega
Asukoht on üks olulisemaid tegureid, mis mõjutab ettevõtte üldist edu. See mõjutab kliendivoogu, logistikat, partneritega koostööd, töötajate rahulolu ja ettevõtte mainet. Kui töötajatel on lihtne tööle tulla, suureneb nende rahulolu ja tootlikkus. Samuti tuleb kaaluda ligipääsetavust ühistranspordi või alternatiivsete transpordivahenditega, eriti linnapiirkondades ja hea taristuga asukohtades.
Lisaks eelmainitud aspektidele annab äripinnale eelise tasuta parkimise võimalus, mis võib märkimisväärselt suurendada äripinna atraktiivsust nii töötajatele kui ka klientidele, pakkudes mugavust ja lisaväärtust.
Tehnilised vajadused
Veenduge, et üüritav äripind vastaks ettevõtte tehnilistele vajadustele. Erilist tähelepanu tuleb pöörata elektri, vee ja gaasi infrastruktuurile. Tallinnaga piirnevatesse valdadesse on palju rajatud nn greenfield-arendusi, kus ehitatakse tühjale kinnistule. Sellistel puhkudel on energiakandjate taristu puhul enamasti tagatud minimaalne vajalik. Minimaalne elektri võimsus, minimaalne vee tarve, minimaalne gaasi kogus kui üldse. Taristu rajamine on lihtsalt kallis. Kahjuks pikemas perspektiivis võib see, aga olla ettevõtetele, kes üürnikena hoonet kasutavad, oluliseks arengupiduriks. Oluliselt erinev on pilt energia kandjatega nii nimetatud brownfield-arendustes, kus arendatakse vanu tootmisterritooriume uuteks tehnoparkideks. Tavapäraselt on sellistes kohtades oluliselt suuremad elektri, vee ja gaasi mahud. Samuti on ettevõtte arenedes lihtsam mahtu juurde saada.
Mööda ei saa minna energia turvalisusest ehk võimalikud alternatiivid kui üks energiakandja läheb väga kulukaks. Enim levinud on päikesepargid hoonete katusel, mis mitte ainult ei vähenda energiakulusid, vaid on ka keskkonnasõbralik lahendus. Tänapäeval on tark valida parema energiatõhususe tasemega äripindasid, kuna need aitavad vähendada ülalpidamiskulusid.
Ruumide võimalused
Erinevad äritegevused nõuavad eripärast ruumikasutust. Tootmis- ja laopindade valikul on põrandate kandevõime oluline tegur. Piisav kandevõime võimaldab ohutut ja tõhusat kasutust rasketehnikale ja suurte koormate ladustamiseks. Lisaks on olulised tegurid valdkonnale vastavate ukseavade suurus ja kõrgus ning ladustamiskõrgus.
Rajatised ja teenused
Analüüsige hoolikalt pakutavaid rajatisi ja teenuseid. Turvasüsteemid ja valve võivad olla olulised laopinna üürimisel, et tagada teie ettevõtte varade kaitse. Tootmisettevõtted võivad vajada erilisi rajatisi nagu laadimisdokid ja ventilatsioonisüsteemid. Kuid ärge unustage tasakaalu üürihinna ja lisakulude vahel. Uurige ka igapäevaste kinnistu haldus ja hoone regulaarse hoolduse kohta, kuna need mõjutavad otseselt äripinna jõudlust ja kulukust.
Üürilepingu tingimused ja paindlikkus
Äritegevus muutub aja jooksul, seega on oluline leida äripind, mis võimaldab tulevikus laienemist ja kohandamist vajadustega. Lugege üürilepingut hoolikalt ja pöörake tähelepanu paindlikkusele. Paindlikud üürilepingud võivad olla suureks plussiks, võimaldades ettevõttel reageerida kiiresti muutuvatele tingimustele. Enamasti on lao- ja veel enam tootmisettevõtete üürilepingud üsna pikad, 5-10 aastat. Ettevõtte kasvukõverat on aga sellise periood peale ette näha väga keeruline. Väga suureks plussiks üüriotsuse tegemisel on laienemise võimalus tulevikus. Paindlikus on valmis arenduses üsna piiratud, kui hooned on lõpuni välja ehitatud. Varasemates arengu etappides on lihtsam leida võimalusi. Samuti veenduge, et teete taustakontrolli kinnisvara omaniku kohta, tagamaks sujuva üürisuhe.
Lõpliku otsuse tegemine äripinna üürimisel nõuab põhjalikku analüüsi, mis hõlmab asukohta, tehnilisi vajadusi, rajatisi ja teenuseid ning üürilepingu tingimusi. Ärge unustage arvestada konkreetse valdkonna ja linna eripärasid. Äripinna õige valik võib mängida olulist rolli ettevõtte edus ja kasvus.
Ehitustegevus algab 2024. aasta teises pooles ning hoones saab olema 4100 m² büroo, lao või tootmispinda.
A-energiaklassi hoone on jaotatud viieks erineva suurusega äripinnaks suuruses 200-1500 m². Kõik pinnad, sh büroo- ja olmepinnad, ehitatakse välja vastavalt ettevõtte soovidele ja vajadustele. Büroo-osa asub projekteeritud pindadel kahele korrusele.
Kõikidel äripindadel on kaubanduspinna väljaehitamise võimalus vaatega peatänavale, ehk Silikaltsiidi tänavale.
Hoone kõrgus, 10 meetrit, tagab lao või tootmisruumide osas maksimaalse paindlikkuse pinna kasutamiseks ning hoone konstruktsioon võimaldab ka telfrite paigaldamist. Kõik üüripinnad on varustatud suuremõõtmeliste tõstandväravatega kauba laadimiseks või sissesõiduks. Turvalisus tagatakse perimeetervalvesüsteemiga ning liikumise teeb mugavaks kaasaegne läbipääsu- ja fonolukusüsteem.
Ehitusalane pind kokku: 4100 m2
Hoone kõrgus: 10 m
Korruselisus: 2 korrust
Äripindade arv hoones: 5
Parkimiskohtade arv: 49
Kokku on Silikaat Tehnopargis 22 hoonestusõigusega kinnistut, kuhu saab rajada äripindasid suurusega kuni 15 000 m². Silikaat Tehnopargi arendusala sobib nii ettevõtetele, kes on huvitatud stock-office tüüpi hoonest, kui ka neile, kes soovivad rajada suuremahulist tootmist või laohoonet.
Eestis pole just palju ettevõtteid, mille algusaegadele tagasi vaadates saaks rännata läbi erinevate riigikordade, kahe maailmasõja, Vabadussõja ja mitme põlvkonna ning liikuda ühest aastasajast teise. AS Silikaat on just sellise mastaabi ja väärika ajalooga ettevõte.
AS Silikaat kuulub koos 35 Eesti kapitalil põhineva ettevõttega Silikaat Gruppi. Aastatega on AS Silikaat panustanud tootearendusse laiendades seeläbi oma tooteportfelli ning avardanud tegevusvaldkondi. Tallinna piirkonnas kuulub ettevõttele 400 hektaril neli karjääri ning kaevanduspiirkondi võib leida ka teistest Eestimaa paikadest. Täna on ettevõtte haare päris lai alates ehitusmaterjale tootmisest kuni looduslike liivade kaevandamiseni välja.
AS Silikaat varustab ehitusliivaga paljusid riikliku tähtsusega ehitus- ja infrastruktuuri objekte ning sõelutud kuivliiva tarnitakse riigihanke korras Eesti suurimatele soojuselektrijaamadele. Toodangut eksporditakse ka Skandinaaviasse ja Balti riikidesse.
Panus keskkonda
2013. aastast sertifitseerib ettevõtte oma kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemi vastavalt ISO 9001:2015 ja ISO 14001:2015 standarditele, mis näitab toodangu kõrget kvaliteeti, ettevõtte efektiivset ja tänapäevast toimimist ning panust keskkonda.
Männiku kaevandusalal on leitud mitmeid haruldasi kaitsealuseid liike nagu kõre ja kivisisalik, aga ka musträhni, nõmmelõokese ja väiketülli elupaiku. Koostöös teadlastega tehakse kõik, et säilitada nende heaoluks kõik vajalikud tingimused. Näiteks kaitsealustele kivisisalikele on liivakarjääridesse rajatud 7,5 kilomeetri pikkused jooksurajad ning koostöös liigiekspertidega on tehtud tiike kõredele. Männiku karjäär on maailma kõige põhjapoolsem koht, kus saab mõnel kevadõhtul kuulda kõrede laulu ning igal aastal käib seda uudistamas järjest enam loodusesõpru.
Kivisisalike jooksurada, mis Eesti ajaloos esmakordne, pälvis AS Silikaadile ka mäenduse keskkonnateo tiitli. Tiitli andis välja Mäeinstituut.
Lisaks sellele, et Silikaadi kollektiiv peab tähtsaks loodust, on meile oluline, et maha jäänud karjäärid saaksid korda ning oleksid inimestele ohutud. Viimastel aastatel on aktiivselt tegeletud ka Nõukogude sõjaväest maha jäänud lõhkekehadega Männiku karjääris. Koostöös Päästeametiga on leitud ja kahjutuks tehtud tuhandeid lõhkekehi.
„Soovime tagada kõigile Männiku metsa ja järvede äärde vaba pääsu ning tahame, et inimesed saaksid seal ohutult ja mõnusalt aega veeta, olgu tegemist sõjaväelaste, mootorratturite, koerakasvatajate, kalameeste või ujujatega,“ lisab ettevõtte tegevjuht Aare Koll.
Saame öelda, et AS Silikaat ajalugu on sarnane kogu Eestimaa tööstuse ja ettevõtluse arengulooga. 110 aasta jooksul omandatud teadmised ja kogemused aitavad meil teha kaalutletud ja läbimõeldud otsuseid ning on tugevaks vundamendiks ettevõtte tulevikuplaanide ehitamisel.
AS Silikaat kuulub Silikaat Gruppi, Eesti kapitalil põhinevasse suurkontserni, mis koondab enda alla erinevate valdkondade juhtivaid ettevõtteid. Silikaat Grupp on kui läbilõige Eesti majandusest, kuhu kuulub 35 ettevõtet põllumajandusest ja tootmisest kinnisvaraarenduse ja jaekaubanduseni. Silikaat Grupi tuntumad ettevõtted on OÜ Järve Kaubanduskeskus, AS Silikaat, AS Aatrium Sisustuskaubamaja, põllumajandusettevõtted OÜ Kõo Agro OÜ ja OÜ Mangeni PM ning taastuvenergiaallikatest transpordikütust tootev OÜ Biometaan.
Soovime tagada kõigile Männiku metsa ja järvede äärde vaba pääsu ning tahame, et inimesed saaksid seal ohutult aega veeta.
Saame öelda, et AS Silikaat ajalugu on sarnane kogu Eestimaa tööstuse ja ettevõtluse arengulooga. 110 aasta jooksul omandatud teadmised ja kogemused aitavad meil teha kaalutletud ja läbimõeldud otsuseid ning on tugevaks vundamendiks ettevõtte tulevikuplaanide ehitamisel.
Pilguheit ajalukku
20. sajandi algus
Saksa keemik dr Wilhelm Michaelis töötas 1880. aastal välja kõrgrõhul autoklaavis silikaattelliste valmistamise tehnoloogia. 19 aastat hiljem oli see tehnoloogia Eestisse jõudnud – 1899. aasta kevadel ostis ärimees Martin Böckler Tallinnas tänapäevase Järve Keskuse kohal tehase rajamiseks 76 500 m² suuruse kinnistu. Silikaattelliste valmistamiseks vajalikku põhitoorainet liiva leidus siinkandis piisavalt ja puudust ei tulnud ka teisest vajalikust toorainest – lähiümbrusesse jäi mitu lubjatehast, mis seda pakkusid. Algav majanduskriis tõmbas Böckleri plaanidele aga kriipsu peale ja uus tehas tootmiseni ei jõudnudki.
1910. aastaks oli majanduslik olukord stabiliseerunud ja tehas oli jõudnud omanikku vahetada. Silikaattelliste tootmise alguseks Eestis võibki lugeda aastat 1910, kui tööd alustas uue omaniku, ärimehest inseneri Oskar Ambergi Tallinna silikaattelliskivi vabrik O. Amberg ja Ko.
Tehasel läks hästi, aastas toodeti 2,5 – 3 miljonit tellist ja töölisi oli kokku 15. Nõudlust kivide järgi jagus. Alustati Peeter Suure merekindluse ehitustöödega, mille mitmete erifunktsiooniliste rajatiste tarbeks läks vaja suurtes kogustes silikaattelliseid; lisaks laevaehitustehased ja sõjasadam – Vene sõjaväest sai Ambergi tehase toodangu üks peamisi tellijaid. Silikaattellistest ehitatud Estonia teatrihoone valmis 1913. aastal. Vabrikant Oskar Amberg kuulus samuti Estonia osaühenduse juhatusse.
I maailmasõjajärgne aeg
Tehase tegevus seiskus esimese maailmasõja keerises 1916. aastal. Kuid 1923. aastal alustas tehas taas tootmisega ja seda juba osaühistu Silikat nime all. 1930. aastatel oli tehases töölisi üle 40 ja aastas toodeti 7,5 miljonit silikaatkivi.
1930-1940ndad
Silikat natsionaliseeriti 1940. aastal ja liideti Männikul 1937. aastal tootmist alustanud osaühendusega Silikaatkivitehas Kvarts. Tehas töötas tippaegadel kolmes vahetuses ja enamus toodangust läks otse teistesse liiduvabariikidesse edasi mööda raudteed, mille rööpad algasid tehase ukse eest.
1950ndad
1950. aastatel toimusid suured arengud, täiustati tehnoloogiaid, laiendati tootmist ja rekonstrueeriti tehaseid. Liiva kaevandamisega Männiku karjääris alustati 1953. aastal ja uus ehitusmaterjalide tehas avati 1958. aastal. Nüüd toodeti aastas juba 150 miljonit silikaattellist. Algust oli tehtud ka silikaltsiitplokkide katsetootmisega.
1960-1970ndad
1960. ja 1970. aastad möödusid uusi tooteliine avades. Hakati tootma ruberoidi ja kipsist vaheseinaplaate. Avati reliinitsehh, mis oli tollases Eestis esimene ja ainus põrandakatteid tootev üksus. 1973. aastal ühendati Männiku ja Silikaadi tehased üheks tootmiskoondiseks, misläbi moodustus 1800 töötajaga suurettevõte. Põhiliseks toodanguks jäi aga silikaattellis.
1990ndad
Eesti taasiseseisvumine markeeris sotsialistliku suurtööstuse lõppu – tootmiskoondisest Silikaat sai riiklik aktsiaselts. See erastati 1995. aastal suurettevõtja Vello Kunmani poolt ja traditsioonilist silikaatkivide tootmist ning väärika ajaloo kirjutamist jätkati AS Silikaat nime all.
Tallinnas kehtestati detailplaneering Silikaat Tehnopargile Nõmme linnaosas, Männikul 28-hektari suurusel maa-alal tootmis- ja äriotstarbeliste hoonete arendamiseks. Tehnopargi arendajaks on Silikaat Grupi tütarettevõte Silikaadi Tehnopark OÜ.
Tehnopark asub ajaloolises, kuid ka praegu jõudsalt arenevas tööstushoonete piirkonnas Nõmme linnaosas Männikul. 22-le krundile on võimalus rajada kuni neljakorruselisi stock-office tüüpi hooneid ning traditsioonilisi äri-, lao- ja tootmishooned. Kokku määrati detailplaneeringuga ehitusõigus 65 hoone ja rajatise ehitamiseks.
Asume kesklinnast vaid 10-minutilise autosõidu kaugusel.
Silikaat Grupi AS-i tegevjuht Jaak Saarniit peab Männikul asuva Silikaat Tehnopargi eeliseks eelkõige tema asukohta. „Tehnopark asub Tallinna kesklinnast vaid 10-minutilise autosõidu kaugusel. Logistiline eelis võimaldab kiiresti pääseda nii kesklinna kui ka Viljandi maanteele. Hea teedevõrgustik ja Tallinna ringtee lähedus annab võimaluse ligipääsuks igas suuruses transpordivahenditele ning teeb mugavaks ühenduse Tallinna ning lähiümbruse sadamaga. Järve Keskusesse jõuab tehnopargist vaid 5 minutiga,“ märkis Saarniit.
„Tehnoparki on oodatud erineva profiiliga ettevõtted, kõige enam võidavad aga need, kelle äriedu toetavad stock-office tüüpi äripinnad linnas, mis koondavad ühe katuse alla nii tootmise, esitlusruum, lao- ning büroopinnad. Töötajate liikumist toetab hea ühistranspordiühendus Tallinna erinevate linnaosadega,“ lisas Silikaat Kinnisvara tegevjuht Andrus Kõre. „Kuna detailplaneering sai linna poolt kinnituse alles selle aasta juunikuus, siis hetkel on ruumi ka mahukamatele arendusprojektidele. Kõik Silikaat Tehnopargi hooned valmivad rätsepalahendusena,“ sõnas Kõre.
Kõik Silikaat Tehnopargi hooned valmivad rätsepalahendusena.
Männiku tehnopargi maa-alal on pikk toomisajalugu, juba aastal 1910 alustati seal silikaattellise tootmisega. AS Silikaat tegeleb Männikul ehitusmaterjali tootmisega tänaseni. Lisaks AS-ile Silikaat asuvad tehnopargis Marmitoni tootmishoone ning Nevotexi ja Saunamaailma büroo ja keskladu.
Silikaat Tehnopark arendaja on Silikaadi Tehnopark OÜ, mis teeb seejuures koostööd nii emaettevõtte Silikaat Grupp AS-ga kui ka Silikaat Kinnisvara AS-iga.
Eesti kapitalil põhineva Silikaat Grupi alla koondub 33 ettevõtet. Tuntumad Silikaat Grupi ettevõtted on OÜ Järve Kaubanduskeskus, AS Silikaat, Aatrium Sisustuskaubamaja AS, Silikaat Kinnisvara AS, põllumajandusettevõtted Kõo Agro OÜ ja Mangeni PM ning Biometaan OÜ.